Koaksiaalne RCA

RCA-kaablid, mis on saanud nime Radio Corporation of America järgi, on kasutusel olnud alates 1940. aastatest. Algselt fonograafide võimenditega ühendamiseks loodud kaablid muutusid kiiresti populaarseks heli- ja videorakendustes. Nende iseloomulikul konstruktsioonil on punased ja valged (mõnikord ka kollased) pistikud1.
Tüüpilised kasutusalad helisüsteemides: RCA-kaablid on mitmekülgsed ja neid kasutatakse tavaliselt mitmesuguste heliühenduste jaoks:
Vinüülplaadimängijate ühendamiseks võimenditega.
CD-mängijate, tuunerite ja muude helikomponentide ühendamiseks ressiiveritega.
Komposiitvideosignaalide edastamiseks (eraldi kanalitega: punane parema kanali heli jaoks, valge või must vasaku kanali heli jaoks ja kollane video jaoks)1.
Koaksiaalkaablid:
Ajaloost ja päritolust: koaksiaalkaablid (mida nimetatakse sageli ka koaksiaalkaabliteks) leiutati 1880. aastatel, kuid saavutasid suure populaarsuse 20. sajandil. Nende konstruktsioon koosneb järgmistest kihtidest:
Keskmine juht: tavaliselt kiulise vaskjuhtmena edastab see signaali (olgu selleks heli, video või andmed).
Isolatsioonikiht: ümbritseb keskmist juhti.
Varjestusjuht: kaitseb väliste häirete eest.
Välimine isolatsioonikiht: pakub täiendavat kaitset1.
Tüüpilised kasutusalad heli- ja muudes süsteemides: koaksiaalkaablid sobivad ideaalselt:
Digitaalsete heli- ja videosignaalide edastamiseks.
Kvaliteetsete heliseadmete, näiteks ressiiverite või võimendite ühendamiseks1.
Kokkuvõttes on RCA-kaablid end tõestanud ja kasutajasõbralikud, samas kui koaksiaalkaablid pakuvad tänu varjestatud konstruktsioonile ja vasksüdamikule pikematel vahemaadel paremat helikvaliteeti. Valige kaabel vastavalt oma vajadustele!